Bures!

Buresboahtin Ruvdnofálddi webbasadjái. Dán siidus gávnnat oppalaš dieđuid du gillii maid mii bargat ja got don válddát oktavuođa minguin, muhto maid mii lea buorre muitit go dárbbaha min veahki dehe go oaččut reivve mis. Dát lea oppalaš diehtojuohkin ja jus dus leat eanet jearaldagat de leat buresboahtin váldit oktavuođa minguin.

Mii leat eiseváldi ja galgat čađahit daid mearrádusaid mat váldot Ruoŧa ráđđehusas ja riikabeaivvis. Mii bargat iežas ovddasvástádusa mielde daid lágaid ja njuolggadusaid mielde mat mearriduvvot ráđđehusat muhto buot min bargu ja min bohtosat dárkkistuvvot ja árvvoštallot ráđđehusas. Organisatuvrralaččat mii leat sajáiduvvan Ruhtadandepartemeantta vuolde.

Oanehaččat min bargu sáhttá čilgehuvvot dego mii veahkehit dan guhte ii oačču mávssu, ja mii addit doarjaga ja neavvuma dáidda geain lea vealgi. Min barggus mii leat álot bealátkeahttá ja eat goassige váldde beali ja bealuštit dehe leat soames beali vuostá. Mii leat sullii 2 000 bargi lagabut 40 kontuvrrain miehtá riikka ja min váldokontuvra lea Sunbybergas. Juohke jagi mii bearráigeahččat ahte meastá miljárda vealgi máksojuvvot.

Mis leat máŋga ovddasvástádusguovllut. Dás sáhtát lohkat moatti birra.

Mii veahkehit mávssatkeahtes velggiiguin

Jus soamis ii leat ožžon mávssu de sáhttit sihtat veahki mis. Stáhta, gielddat, fitnodagat ja priváhtaolbmot sáhttet boahtit min lusa. Jus don priváhtaolbmon dehe fitnodahkan oaivvildat ahte soamis lea vealgin dutnje ruđaid de sáhtát váldit oktavuođa minguin. Sáhttá ovdamearkka dihte leahkit soamis geasa don leat luoikan ruđaid ii mávsse ruovttoluotta nu go leidde soabadan, soamis ii mávsse rehkega dehe dan guhte láigu lanja dehe láigoviesu ii mávsse láiggu. De mii sáhttit veahkehit du oažžut mearrádusa ahte vealgi lea riekta.

Jus dus juo lea dakkár mearrádus de sáhtát ohcat doaimmaheami. Dat mearkkaša ahte mii sáhttit váldit bálkká dehe iežá opmodagaid das gii lea vealgin dutnje ruđain. Dat mii boahtá sisa mii de sáddejit dutnje.

Eastinbargu

Mii jáhkkit máhttu lea dehálaš doalahit dássedeattu ekonomiijas. Min eastinbargu lea juohkit dieđuid ja lasihit máhtu dáin geain lea várra massit kontrolla iežas ekonomiijas. Min bálvalusas mii mielas vástidit jearaldagaid ja addit doarjaga ja neavvuma dutnje guhte surat du ekonomiija, váikko dus ii leat vealgi min luhtte. Mii bargat maid ovttas sierra vealgegáibádusoamasteddjiiguin gávdnat vuogi vai sin vierut ii dagat dárbbašmeahttun velggiid.

Mii mearridit vealgebuhtisteami birra 

Vealgebuhtisteapmi mearkkaša ahte dus geas leat ollu vealggit, muhtin eavttuiguin, sáhtát beassat eret máksimis olles dehe oasi du vealggis. Dábálaččat oaččut máksinplána vihtta jahkái. Jus don divššut du máksimiid don boađát leat velggiid haga go dat vihtta jagi leat vássán. Don sáhtát ohcat vealgebuhtisteami min luhtte. Mii de guorahallat ja de mearridit jus don oažžut vealgebuhtisteami dehe ii.

Mii bearráigeahččat konkursahálddaheaddji barggu

Mii dárkkistit konkursahálddaheddjiid ja got ovttaskas konkursaid gieđahallan dahkko. Jus leat moaitámušat muhtin áššis de mii sáhttit gáibidit ahte hálddaheaddji bálká unniduvvo. Mii galgat erenoamážit geahččat vai heaitin konkursas ii ádján guhkit go dárbbašlaš. Mis leai maid bearráigeahččan konkursahálddaheaddji gieđahallamis stahtalaš bálkádáhkádusas.

Maid galggat bargat jus oaččut reivve mis?

Dat lea gitta das makkár lágán reive dat lea. Dat guokte dábáleamos leat ”Geasku” ja ”Vealgi máksit”.

Geasku mearkkaša dávjá ahte soamis oaivvilda ahte don leat vealgin ruđaid daidda. Jus dat lea riekta de galggat máksit vealggi njuolga dasa geasa lea vealgi dehe sáttaolbmui jus gávdno dakkár. Jus du mielas gáibádus lea boasttu sáhtát moaitit dan. Dan dagat čálalaččat minsiidda ja muitalat mii du mielas lea boasttu. Lea maid dehálaš ahte don čálát du persovdnanummara ja dan áššenummara mii čužžo geaskkus. Jus dus ii gullo de mii mearridit vealggi. Dat mearkkaša ahte mii mearridit ahte gávdno vealgi ja dál don leat geatnegahtton máksit dan. Muhtimin geasku sáhttá leat juoga iežá go ahte leat vealgin ruđaid, ovdamearkka dihte ahte galggat johtit dehe guođđit ruoktu diŋggaid maid leat luoikan.

Dat nubbi dábálaš reive lea ”Vealgi máksit”. Dat sáhttá leahkit ahte geasku lea dahkan ahte mii leat mearridan ahte vealgi lea riekta. Dehe de lea vealgi mii ii leat ovttage priváhtaolbmui dehe fitnodahkii.

De mis lea ovdamearkka dihte Vearrodoaimmahat, Dáhkádusgássa dehe soames iežá eiseváldi mii lea guođđán gáibádusa du vuostá. Dakkár gáibádusa vuostá don it sáhte vuosttildit seamme láhkái go geasku vuostá. Jus du mielas gáibádus lea boastut de galggat váldit oktavuođa dáinna eiseválddiin gii háliida mávssu. Váikko don barggat dan de galggat máksit vealggi minsiidda dan áigemearis mii lea reivves, muđui mii álggahit min guorahallama ja soitet váldigoahtit ruđaid.

Ná don mávssát gáibádusa mis:

Jus don mávssát Ruoŧas galggat geavahit bankgiro 756‑2036.
Don ferte dieđihit du persovdna- dehe organisašuvdnanummara ja nummara dan vealggis mas lea sáhka. Don gávnnat vealge- diarienummara reivves mis.

Jus don mávssát olgoriikkas don it dárbbaš dieđihit makkárge plusgiro dehe bankgiro. Muhto don galggat dieđihit min báŋkku nama ja čujuhusa ja maid ovtta BIC-koda ovttas IBAN-nummariin. Muitte ahte IBAN-nummar galgá čállot gaskkaid haga.
 
Nordea Bank
SE-105 71  Stockholm
BIC/SWIFT: NDEASESS
IBAN-nummer SE58 9500 0099 6026 0560 9185 

Don fertet dieđihit du persovdna- dehe organisašuvdnanummara ja nummara vealggis  mas lea sáhka. Don gávnnat vealge- dehe diarienummara reivves maid ožžot mis.

Leat go dus jearaldagat dehe háliidat go váldit oktavuođa miiguin?

Ii leat vejolaš čilget visot diliid mat sáhtte ihtit, muhto beroškeahttá mii lea dáhpáhuvvan deháleamos lea ahte don it šatta passiiva muhto dagat juoga du diliin. Jus dus ii leat soamis du birrasis gii sáhttá veahkehit du de lea dehálaš ahte válddát oktavuođa miiguin farggamusat veahki oažžut. Mii eat sáhte dáhkidit ahte mii sáhttit jur du giela muhto mii sáhttit veahkehit du eaŋgalasgillii ja mis lea máŋga iežá mielbargit geat ságastit máŋga gielaid. Beroškeahttá jus dát lea sáhka jorgalusas dehe dulkomis mii lohpidit ahte mii álo geahččalit gávdnat čovdosa.

Don leat buresboahtin riŋget min vuostáiváldimii 0771‑73 73 00. Mis lea rabas árgabeivviid gaskkal diibmu 8 ja 18. Jus don riŋget olgoriikkas de telefovdnanummar lea +46 8 564 851 50. Don sáhtát maid sáddet mejla dán čujuhussii kronofogdemyndigheten@kronofogden.se

Du vuoigatvuohta geavahit unnitlogugiela

Ruoŧas leat vihtta nášuvnnalaš unnitlogugiela: jiddisch, romska (romani chib), sámegiella, suomagiella ja meänkieli. Dáin vihtta gielain lea erenoamáš stáhtus.  Webbasajis Institutet för språk och folkminnen don sáhtát lohkat du vuoigatvuođa birra geavahit unnitlogugiela.